1.august

Vot seda nimetan ma puhkuseks! Vedelen telgis ja lasen endale Karmal head ja paremat ette kanda. Täna hommikul kärutasin sisse kausitäie makarone praemunaga ja pannkooke aprikoosimoosiga. Rüüpan masala teed ja piilun telgi ukse vahelt, kuidas mehed rusunõlval pusserdavad. Eile pani Nima koos Tarmoga jäämurdu 120 meetrit köit, seda on aga vähe ja pannakse kokku 200 meetrit ja kogu varustus viiakse ka platoole. Kavatseme 5400-meetri peale teha baasi ja alla mitte enam tulla. Peebul on täna antibiotsi viimane päev, otsustasime ta sel puhul platoole kupatada. Meil on 18 päeva aega, toitu on palju pluss veel köied ja tehniline träna.

31.juuli

Siin Eesti-India ühisekspeditsioon! On otsustatud, et lisaks Arvile tuleb meiega kaasa ka Nima Thendu Sherpa, kes täna koos Tarmoga platoole ronis. Tõus olla kohati väga järsk, ronida tuleb kasside esihammastel. Ilusa Elu Janel ja Ilusa Elu Peebul on täna puhkepäev, vestleme elutähtsatel teemadel nagu juveelitooted ja vääriskivid. Karma tegi mulle pange sooja vett ja pärast naudingurohkeid pesemisprotseduure ehmatas Ilusa Elu Jane kogu meesperet sellega, et pani selga maani roosa kleidi.

30. juuli

Küll täna oli keeruline päev! Asusime koos porteritega varavalges teele, sihiks baaslaager. Porterid kappasid ees ja panid me pakid poolel teel maha, nõudsid vabapääsmeid folgile ja läksid alla tagasi. Meie kui valgete sahibide seas puhkes pahameel, me ei taha mäel jokutades aega kaotada. Võtsime oma kotid ja ladusime oma varustuse Karmale, kokapoisile ja sherpale selga ja tõusime baaslaagrisse. Tarmo läheb homme sherpaga jäämurdu läbima ja varusid 5400 meetri k6rgusele platoole viima.

29.juuli

Täna ööbisime väikesel kaljunukil müriseva jõe kohal. 5 jakki pargiti ümber me telgi1,5meetri raadiuses. Ilusa Elu Jane öösel telgist väljuda ei julgenud. Hommikul oli jõgi ületatav aga kõik jakiajajad hoidsid hinge kinni kui me üle jõe läksime. Kappasime 5 tundi mäest alla, teel oli karu nomaadide jaki maha murdnud. Nüüd Tangolis ja Ilusa Elu Jane on leidnud Ilusa Elu Peebu. Homme ränk tõus 3400meetrilt 4800le meetrile baaslaagrisse. Ootamatult saatis agentuur koos pagasiga ehtsa sherpa meile. Võtame ta kampa ja vaatame mis temaga teeme, ehk paneb koguni köit.

28.juuli

Vedasime end täna 5200meetrile kurule 5 tunniga. Kohati oli päris kole. Kurul serveeris Karma meile super lõuna: vürtsikas kartuli-tomatiroog coleslaw salati ja tuunaga. Ilusa Elu Jane ei matka enam kuhugile ilma personaalse kokata ja Karma on mind asunud Sir`i asemel Miimiks kutsuma. Tal on ainult 1 viga, ta tahab meile hommikuti kell 5:45 teed pakkuda.

28.juuli

Karavan on meil uhke: 7 jakki, 2 hobust ja nende inimkaaslased. Eksivad need, kes arvavad, et matka algusega mu ilus elu läbi sai, mina olen ikka Ilusa Elu Jane! Leban siin oma siidlinas ja mulle serveeritakse arbuusi. Meie kokk Karma on asunud maskuliinsust redefineerima, ta nimetas mind terve päeva Sir`ks, kuigi kandsin seelikut.

27.juuli

Vedasime end täna 3800 meetrilt 4300 meetrile kuru alla. Palavikus Peep kimas Leh`sse tagasi. Võimalik, et ühineb meiega Tangolis. Teel ületasime 8 korda koledat mägijõge reieni külmas vees.

26.juuli

5 tundi vintsutusi ja jõudsime Kanji külla. Teel käisime Sikhi templis ja budistlikus kloostris, andsime ohtralt annetusi.

L2hme liikvele

Olen saanud kriitilist tagasisidet, et marsruudi kohta pole ma siiani s6nagi lausunud. T6si ta on, aga mina olen ju Ilusa-Elu-Jane!

Teoorias saab olema nii: t2na s6idame Kanji kylla, kus 88bime. Matkame sealt 3 p2evaga yle 5200 meetrise Kanji-La kuru ja kolmanda p2eva hilis6htuks s6idutatakse meid Tangolisse, kust siis j2rgmis p2eva varavalges hakkame astuma baaslaagri poole. Baaslaagris ootavad meid kokk Karma ja kokapoiss (nime pole veel avaldatud).

Marsruut tippu peaks kulgema m88da seda harja, mis on blogi avapildil n2ha paremal, taeva taustal. On ka v6imalik, et ronime m88da seda harja, mis on pildil m2e keskel, ehk vaatab teil otse vastu. Seda harja kasutas Simon ja t2psemalt n2eb sellest ylevaadet kui klikata Simoni nimel yhes varasemas postituses.

Kavatseme luua 3 laagrit, umbes 5200, 6000 ja 6300 meetri peale. Raskeid kohti on 2: baasist lahkudes tuleb platoole j6udmiseks l2bida j22murd. Platoolt tipuharjale j6udmiseks tuleb k6igepealt harjale kribinal ronida. Edasi siis m88da harja tipu poole. Teine ja kolmas laager on harjal.

Kosmosekontakti masin on siin ametlikult keelatud, aga meil on see kaasas ja teateid ikka saadame.

Madaam Claude’i jalaj2ljekesed tipus, siit ma tulen! Insallah!

Ilusa elu l6pp

Nii, kuigi “ilusa elu” Peep ja Jane v6iksid siin Leh-s veel pikki p2evi veeta, vesteldes n2iteks Peebu garderoobi viimastest uuendustest (ilus sinisetikandiline s2rk, mida tuli ymber teha, et sobiks) ja sellest, kust ja millise fasongiga tellida s2rgi juurde sobilikud pyksid, on kuri grupijuht (toetatuna jyngrist) otsustanud sellele l6pu teha. Homme siis asutame end aklimatiseerumismatkale, mis viib meid yle 5200 meetrise kuru.

Meie enesetunne Peebuga pole just superluks, aga mitte ka nii halb, et kisuks palver2nnakule Varanasi poole. Oleme tekitanud kodul2hedasele apteegile tubli k2ibe, ostes liitrit kaupa k8hasiirupit, nohutilku, kraadiklaasi, mentoolsalvi ja mitmesuguseid Himaalaja herbaalseid v6ideid ja ravimeid.

Ainus, mis meid kedagi yllatuslikult tabanud pole on Globaalse Kuulsusega India Pasat6bi. (ilmselt Hallvana hoidis eemal). V2ga hoiatavalt m6jus yhe j2nki noorsandi n2gemine laatsaretis, kes peamiselt just seda t6be p6des, oli seda teinud viimasd 2 kuud ja kasutas oma olukorra detailsel kirjeldamisel s6na “verine” v6i “veri” v2hemalt 5 korda yhe lause jooksul. Lisaks oli ta kokku kogunud ka muid hirmsaid t6besid. Kusjuures kojus6idule polnud ta nende 2 kuu jooksul kordagi m6elnud! Ilmselgelt oli tegu 6nnetu isendiga, kes oli liigsel 6hinal lugenud menukit “Keppi, keeksi ja lennukiga s6ita” ja otsustanud kogu paketi kokkuhoiu m6ttes Indias l2bi teha. Ai-ai-ai kui vale m6te!

T2na sai soetatud ka grupi raamatukogu. Ikka vastavalt iseloomule ja temperamendile. Tarmol on muinasjutud, Peebul mingi krimka ja minul Joe Simpsoni Storms of Silence, teos, mis v2idetavalt “redefineerib maskuliinsust”. Noh, eks mina ju ka olen siin naiselikkuse m6istet laiendamas! Ja 8elge nyyd, et madaam Claude seal pildil kuidagi maskuliinne v2lja n2eb! Aga muidugi v6ib ka juhtuda, et reisi l6puks on mul vuntsid ja habe ette kasvanud...

M6ni s6na ka meie neljandast grupiliikmest Arvist. Arvi on tegelikult v2ga lahe tyyp. Ta on p2rit braahmanite perekonnast ja tema t2htsaim jumal on Vishnu, kuigi Shiva meeldib talle isiklikult rohkem. Tema isa on s6jav2elane ja seet6ttu on nad perega kogu aeg m88da Indiat ringi kolinud. Arvi 6pib juurat ja yks aastya on tal veel 6ppida j22nud. Ta on k2inud Nehru nimelise M2giinstituudi ronimiskursustel ja j2tkukursustel. Oskab tehnilist v2rki ja on j6udnud varem umbes 6000 meetri k6rgusele. Motivatsioonilt ei j22 ta Tarmole palju alla, vaata, et trygib ettegi. Instituudi kursustel tegid nad n2iteks 35 kilose seljakotiga 7-tunniseid matku. See fakt ja kinnitus, et ta on valmis seda uuesti tegema t6stsid Arvi Tarmo m66teskaalal tubli mitu pygalat ylespoole. Mulle meeldib see, et Arvi inglise keel on ladus, suure s6navaraga ja mis peamine – ilma ylipaksu India segava soustita st aktsendita. Mul on tunne, et l6puks ometi on mul oma hindu, kelle k2est kysida k6iki asju India kohta, mis aga p2he tuleb. Arvi t2helepankud on siiani olnud terased, n2iteks: armees joovad k6ik, ka Indias!

Meie ilus elu Leh-s

R66m on raporteerida, et hallt6bi on taganema l88dud ja grupijuht on samuti leebunud. Oma osa on siin kindlasti selles, et ta on leidnud endale uue andunud m2gijyngri - Arvi. Arvi on ennast Tarmole kylge imenud nagu puuk ja nad on praktiliselt lahutamatud, Arvi niigi s2ravad silmad l2hevad suisa p6lema kui Tarmo kylvab ta yle terminitega "Bergschund", "serakk" ja "penitentes".

Meile Peebuga see iseenesest meeldib, sest meil on omavahel muust ja huvitavamastki vestelda, n2iteks sellest, millise mustriga s2rki ikka Peebule v6iks tellida. Yldse pean tunnistama, et Peep on minu silmis v2ga sobilik grupikaaslane, meie huvid kattuvad nii mitmelgi rindel. Kuna eile olime m6lemad natu t6bised, arvas Peep, et mis muu v6iks veel paremini tuju t6sta ja lohutust pakkuda kui v2ike ostlemine. Milline suurep2rane idee! Ostsimegi Peebule kohe uued sandaalid ja tellisime kaunimustrilise piduliku s2rgi.

Ja just Peebule v6lgnen ma t2nu selle eest, et mul sellel matkal on uus ja ilus myts! Siiani oli mul mytsidega yks suur probleem, sest Tarmo nimetas k6iki mu mytse totakateks ja kaalus teatud mytsidele lausa veto panemist. Kord kinkis ta mulle ise mytsi, mis n2gi v2lja liibuv kui hiiglaslik kantoss ja millel ilutses kiri "Mammut"! No 8elge palun, milline naine tahab kanda peas gigantset musta kantossi punase kirjaga "Mammut"?! Muidugi l6ppes asi sellega, et Tarmo ise kannab nyyd seda mytsi. Ja nyyd on siis saabunud meie perre mytsiteemaline rahu ja seda k6ike t2nu Peebule, kes, nagu minagi, armastab netis ostelda ja koos tema m2gitavaariga sai ka minu myts tellitud.

Yldiselt on elu Leh-s ilus. Linn on umbes 3500m k6rgusel ja see annab treppidel tunda. Leh meenutab m6neti Lhasat, aga ilma koleda ja kurva Hiina m6juta. Meid on majutatud Snowland nimelisse hotelli, kohalikes oludes on k6ik superluks ja r6dult avaneb imeilus vaade Himaalaja 6-tuhandeliste ahelikule. Minu erilise heakskiidu on 2ra teeninud see, et kogu hotelli sise6u on kasutusel h2stihooldatud juurviljaaiana. Kasvatatakse kapsast, tomateid, ube, sibulat ja muudki veel. Ka pelargoonid ja roosid on lopsakad, lehet2idest pole j2lgegi. Isegi natuke kadedaks teeb.

Grupijuht manab esile hallt6ve!

Yhes6naga, grupijuhi yle sai pisut nalja tehtud. Oli ta ju l2inud tavalise India myygitriki ohvriks, daam, nimega Alka Rimo-ekspeditsioonide kontorist, kellega Tarmo kirjavahetust pidas oli talle kesktalvel kirjutand, et Nun on "India k6ige populaarsem m2gi" ja seega peaksime kohe sooritama broneeringu, muidu me ei mahugi sinna m2ele. Ja nyyd selgus, et m2e populaarsus on lausa nii suur, et sel aastal on sinna p2rast meid veel yks grupp tulemas! No mida head ongi oodata reisikorraldajalt, kelle nimi k6lab nagu Alko? Ja Delhis tahtsid nad lisaks meid majutada hotelli, mis asus Pusa t2naval!

Aga. 2rge kunagi tehke gupijuhi yle nalja. Meile Peebuga maksis see kurjalt k2tte, esimesel 88l p2rast Leh-sse j6udmist j2ime Peebuga m6lemad hallt6ppe. Hallt6bi on minu teadmise j2rgi selline t6bi, et Hallvana k2ib inimest kiusamas ja kolgib teda 88siti. Meil Peebuga on luud-kondid valusad ja lisaks veel palavik! Sestap transportis kuri grupijuht meid kohalikku laatsaretti. Laatsaretis juhatati meid kabinetti sildiga "Unit 33" ja seal saime oma kaebustega alustada. Doktor m66tis pulssi ja hapnikusisaldust veres ning meie pealek2imisel ka temperatuuri. Kusjuures kraadiklaasi hoidis ta purgis, kus tundus olevat virsikukompott! Saime doktorilt retsepti suure hulga tablettidega, mida nyyd siis usinalt neelame. Aklimatiseerumismatka algust lykkame p2ev kuni 2 edasi.

Leitud uus grupikaaslane - Arvi!

Nii, eile k2isime siis briifingul IMF-is, ehk India M2gif8deratsioonis. Organisatsiooni direktor, Herr Shri Ramakrishna Rao isiklikult oli meid pidulikul ja k6laval h22lel tervitamas. K6igepealt tegi ta t2helepaneku, et minu ja Tarmo aadress on paberites t2pselt sama ja kysis kas me ehk elame koos? Kinnitasime, et nii see on. Ramakrishna noogutas elutargalt ja kommenteeris, et kui mees ja naine koos k2ivad siis on ju vastastikune fyysiline toetus ja vaimne toetus, yhes6naga kogu v6imalik toetus olemas, mis v6ib olla. Meie ainult noogutasime ja mulle kyll tundus see Ramakrishna yks v2gagi m6istlik mees olevat, mis sest, et m2giorganisatsiooni president.
Edasi hoiatas ta meid, et hoiaksime kaugele eemale k6igist miltaarobjektidest, mis Kashmiiris on. Noogutasime. Seej2rel hoiatas ta meid, et me yhestki militaarobjektist yhtegi pilti ei teeks. Noogutasime j2lle. L6puks hoiatas ta meid, et me yhegi militaarobjekti poole isegi ei vaataks. Siis katkes Tarmo kannatus (m2gedejutuni polnud me veel j6udnudki) ja ta torkas vahele- yhes6naga, te tahate meile 8elda, et teil on palju militaarobjekte Kashmiiris?

L6puks j6udsime ka m2gedejutuni. Meile tutvustati s2rasilmselt noormeest nimega Arvind Raman, kelle me kohe suup2raselt Arviks nimetasime ja kes on meie sideohvitser. Nagu selgus on tal huvi samuti v6imalusel ronida ja kuna ta on viks ja sportlik poiss, siis kaalume tema kasutamist kandjana v2hemalt esimese laagrini.

Oleme Peebuga asunud suure m6nuga koostama nimekirja asjadest, milles me grupijuht eksinud on. Esimene on see, et vastupidiselt Tarmo ootustele/lootustele oleme me m2el ilmselt yksi, st. yhtegi teist gruppi seal samal ajal pole.

Tyrgi Euroopa Liitu!

Mäe, mille Tarmo välja oli valinud, nimi oli lühike ja lihtne: Nun. Ma olen juba varemalt aru saanud, et see, et mäele on antud lühike ja lihtne nimi nagu näiteks K2 ei tähenda, et mägi ise lihtne on. Seepärast suhtusin Nuni kohe alguses suure umbusuga ja nagu selgus- õigustatult. Tarmo pidas pool talve Nuni (ja kindlasti ka Madame Kogani) teemadel pikki kirjavahetusi Simoniga Shveitsist ja Bushaniga Indiast. Lõpuks pidi ta tunnistama, et Nunil me kahekesi küll välja ei vea ja nii sai kaasa kutsutud ka Peep, kellel parasjagu polnud omadega mujale nagunii minna kui mägedesse. Peep sai valitd sellepärast, et ta vastas meie väga rangetele nõudmistele: 1. Pikk (mägi)matkaja staazh ja seljakoti kandmise oskus/kogemus. 2. Edukas osalemine mitme(öö)päevastel mägipääste võistlustel (võib ka päästetavana).

Reisi algus l2ks meil yle igasuguste ootuste v2ga ladusalt. Meile ysna yllatuslikult selgus, et Tyrklaste lennuliin, mille me odavuse p2rast v2lja valisime, lubab meil lennutada 30 kg pagasit per naase. Seda me ka tegime, 90 kilost j2i puudu vaid pool kilo! Lisaks pakkusid tyrklased lennukis ylihead toitu, tyrgi veine ja muidugi ka rakit. Meie grupi yheh22lne otsus oli- Tyrgi Euroopa Liitu ja kohe! Seda arvamust j2tkus t2pselt senikauaks kuni Istanbuli lennuv2ljal sai ostetud elu k6ige kallim 6lu (ca 7 euri pint).

Lennureis ei ole kunagi meeldiv elamus, aga eriti ebameeldiv on asi siis, kui maandusmirada juba paistab (isegi kaamerast n2idatakse), rattad on lennuki k6hu alt v2lja lastud, j22nud on veel paarsada meetrit maani ja piloot siis j2rsku ymber m6tleb ja noka taeva poole t6stab.

India piiriametnikul oli meie grupi kohta vaid yks m2rkus: Peebu juuksed on liiga pikad! Eitea, kus need Pille silmad kyll on!?

Mis kaunis materjal - kašmiir!

Kui Tarmo mulle kõigepealt kašmiirist ja kellestki prantsuse moekunstnikust rääkima hakkas, tabas mind õnnestav elevusehetk. Nagu iga daami garderoobis, on ka minul varuks mitmeid kauneid kašmiiresemeid: on mõned 100% kašmiirisisaldusega kampsikud, mõned sallid, kus kašmiiri on segatud siidiga ja paar kootud kleiti, kus lisaks siidile on kašmiirile lisatud ka meriinolamba villa. Ja nüüd tahtis mu oma mees lõpuks ometi minuga kõigist nendest kaunisesemetest vestelda ja veel omal algatusel!
Kujutlesin rõõmsalt kuidas me veedame koos mitmeid toredaid talveõhtuid arutledes innukalt selle üle, milline võiks siiski olla see protsentuaalne suhe siidi ja kašmiiri vahel ideaalse salli puhul, olin juba valmistanud ka ette põhjaliku tiraadi, teemal: "kas meriinolamba vill muudab kašmiirtoote vastupidavamaks (Christian Diori kootud kleidi näite varal)".
Oh siis seda pettumust ja hala, kui selgus, et Kašmiiri all pidas Tarmo silmas geograafilist piirkonda, mille kõrgeima mäe oli kunagi vallutanud prantsuse moekunstnik madaam Claude Kogan (ilmselt mitte küll fotol olevas kostüümis).

Hindustani poolsaar tungib peale

Seekordne mägiretk tuli mu ellu hiilivalt nagu hinnatõus. Märke Hindustani poolsaare mõjutuste pealetungimisest võis märgata juba õite varakult. Kõigepealt kadus hilissügisel me kodukandi stammkõrtsist Akbana ära türklane Hadzhi ja asemele ilmus söekarva Barun Punjabist. Jõuluks sain Tarmolt kanapasakarva kummiste pihkudega sõrmikud, oli selge, et neid valides ei olnud ta just silmas pidanud minu huvi tomati- ja maitsetaimede kasvatuse vastu. Meie Mirks sai aga jõuluks armsa paksu jänku, kes otse loomulikult sai nimeks Nusrat. Jaanuaris krahmas Tarmo hoogsal liigutusel seinalt kalendri kaunite Argentiina peisaaž idega ning naelutas asemele sellise, mille esilehel ilutses koletu mägi nimega K2. Sellega oli sissejuhatus läbi ja asi otsustatud. Nii et kui Tarmo siis mingil hetkel mu käest otse küsis, et mis õige oleks kui... siis noogutasin ma juba kõiketeadvalt ja esitasin ainsa nõudmise: mägi olgu imeilus ja muidugimõista selline, et ma ka kuidagi ikka välja vean. On vist vähe asju, mis mu mehele on rohkem meeltmööda kui ülesandepüstitus "leida ilus mägi". Järgnesid hubased ja sisutihedad talveõhtud, nii nagu mina lõin me suure köögilaua ühes otsas lahti oma kokaraamatuid eksootiliste retseptidega Paneer Pasanda ja Rogan Josh, nii lappas Tarmo teises lauaotsas oma läptopis mäestike kaarte ja pobises nimesid nagu Spantik, Baruntse...