Mäe, mille Tarmo välja oli valinud, nimi oli lühike ja lihtne: Nun. Ma olen juba varemalt aru saanud, et see, et mäele on antud lühike ja lihtne nimi nagu näiteks K2 ei tähenda, et mägi ise lihtne on. Seepärast suhtusin Nuni kohe alguses suure umbusuga ja nagu selgus- õigustatult. Tarmo pidas pool talve Nuni (ja kindlasti ka Madame Kogani) teemadel pikki kirjavahetusi Simoniga Shveitsist ja Bushaniga Indiast. Lõpuks pidi ta tunnistama, et Nunil me kahekesi küll välja ei vea ja nii sai kaasa kutsutud ka Peep, kellel parasjagu polnud omadega mujale nagunii minna kui mägedesse. Peep sai valitd sellepärast, et ta vastas meie väga rangetele nõudmistele: 1. Pikk (mägi)matkaja staazh ja seljakoti kandmise oskus/kogemus. 2. Edukas osalemine mitme(öö)päevastel mägipääste võistlustel (võib ka päästetavana).
Reisi algus l2ks meil yle igasuguste ootuste v2ga ladusalt. Meile ysna yllatuslikult selgus, et Tyrklaste lennuliin, mille me odavuse p2rast v2lja valisime, lubab meil lennutada 30 kg pagasit per naase. Seda me ka tegime, 90 kilost j2i puudu vaid pool kilo! Lisaks pakkusid tyrklased lennukis ylihead toitu, tyrgi veine ja muidugi ka rakit. Meie grupi yheh22lne otsus oli- Tyrgi Euroopa Liitu ja kohe! Seda arvamust j2tkus t2pselt senikauaks kuni Istanbuli lennuv2ljal sai ostetud elu k6ige kallim 6lu (ca 7 euri pint).
Lennureis ei ole kunagi meeldiv elamus, aga eriti ebameeldiv on asi siis, kui maandusmirada juba paistab (isegi kaamerast n2idatakse), rattad on lennuki k6hu alt v2lja lastud, j22nud on veel paarsada meetrit maani ja piloot siis j2rsku ymber m6tleb ja noka taeva poole t6stab.
India piiriametnikul oli meie grupi kohta vaid yks m2rkus: Peebu juuksed on liiga pikad! Eitea, kus need Pille silmad kyll on!?
No comments:
Post a Comment